Mida teha lähisuhtevägivalda märgates?

Lähisuhtevägivald on kuritegu, nagu igasugune vägivald, seega peaksid kogukonnaliikmed käituma lähisuhtevägivalda märgates  samamoodi nagu teistegi kuritegude puhul:

KUI MÄRKAN MIDAGI KAHTLAST, SIIS SEKKUN!

 

Sekkumiseks on mitmeid võimalusi:

Lähen ise appi (kuid samas hoolitsen, et oleks tagatud minu enda turvalisus);

teavitan teisi naabreid ja kutsun neid appi, kuna koos on lihtsam keerulises olukorras otsustada ja tegutseda, või

kutsun politsei.


Politsei ei trahvi kedagi väljakutse tegemise eest, kui abi kutsuja on veendunud abi vajalikkuses. Iseasi on tahtlik valeväljakutse tegemine, mis on karistatav.

Lähisuhtevägivald on keeruline, sageli raskesti märgatav ja tõendatav kuriteoliik. See teeb ka naabrite sekkumise ja abipakkumise raskemaks. Levinud on eksiarvamus, et see, mis toimub kodus ja täiskasvanute vahel, on eraasi. Jah, kõik, mis jääb seadustega lubatud piiridesse, ongi iga inimese isiklik asi ja kellelgi pole õigust ega ka põhjust sellesse sekkuda. Vägivalla puhul on aga tegemist seaduste rikkumisega ning siin on meil kohustus ja vajadus midagi ette võtta.

Millal teavitada?

Alati, kui Sul on kasvõi ainult kahtlus naabrite juures toimuvast vägivallast. Füüsilisest vägivallast naabrite juures annavad märku:

(appi) hüüdmine, karjumine;
rüselemisega, asjade loopimisega või inimeste kukkumisega kaasnev kolin ja müra.

Sellistel juhtudel tuleks helistada politsei lühinumbril 112 ning teatada oma kahtlustest. Politsei juhendab juba ise, kuidas oleks otstarbekas edasi toimida.

Füüsilisest vägivallast jäävad enamasti vigastused – sinikad, verevalumid, haavad, traumad jms. Kui Sa ei ole otseselt näinud/kuulnud naabriperes vägivalda, aga kahtlustad seda ja näed vägivalla tunnustega naabrit, siis saad ikkagi abiks olla. Sõltuvalt olukorrast saad soovitada naabril endal politsei või teiste võimalike abistavate organisatsioonide poole pöörduda.

NB! Kui vägivalla ohvriks on alaealine, siis on Sinu kohustus sellest teavitada lastekaitsespetsialisti või sotsiaaltöötajat.

Palju keerulisem on märgata vaimset vägivalda, sest välispidiselt sellest üheseid silmaga nähtavaid märke ei jää. Kui siiski kahtlustad naabriperes vaimse vägivalla toimumist, saad jällegi julgustada ohvrit abi otsima ja varustada teda vajalike asutuste kontaktandmetega. Võid küsida kohalikust omavalitsusest (nt sotsiaalabiosakonnast) või politseist ka infotrükiseid, mida naabrile edastada.

Keda teavitada?

Esmane abiandja vägivallajuhtumite korral on politsei – politsei abi on vajalik vägivalla lõpetamisel, vägivallatseja kinnipidamisel, kuriteo menetlemisel. Igasuguse vägivalla kahtluse korral tasub seega helistada politseisse, seejärel otsustab juba politsei, mida nad Sinu poolt antud infoga edasi teevad.

Lastekaitsetöötajaid tuleb informeerida laste vastu suunatud vägivallast, samas võib selle info edastada ka politseile. Jällegi – kui kahtled, kas Sinule teadaolev info on ikka tõene ja vajab reageerimist, siis jäta see otsustamine spetsialistidele. Oluline on, et info toimuvast vägivallast liiguks edasi nendeni, kellel on teadmised, oskused ja võimalused midagi ette võtta.

Kuidas teavitada?

Politseiga saab kõige kiiremini ühendust helistades ööpäevaringselt toimival tasuta numbril 112. See number on mõeldud kuritegudest teatamiseks ja kiiret reageerimist nõudva info edastamiseks.

Politseil on olemas ka kliendiinfo number 612 3000, kust saab vajadusel infot ja nõu küsida. See number sobib kasutamiseks siis, kui Sa ei vaja kiiret politseiabi, vaid pigem nõustamist ja konsultatsiooni turvalisuse ja korrakaitsega seonduvates küsimustes.

NB! Kliendiinfo telefon töötab tööpäevadel 8.00-18.00.

Alati on võimalik minna politseijaoskonda kohale, kuigi see on kõige aeganõudvam teavitamise või abi saamise võimalus. Politseijaoskondade aadressid on leitavad politsei koduleheküljelt

http://www.politsei.ee/et/kontakt/politseijaoskondade-kontaktid.dot

Nõu ja infot saab ka veebikonstaablilt:

www.politsei.ee/veebikonstaabel

Sul on võimalik esitada vihje või informatsioon vägivalla kohta ka anonüümselt või taotleda vihje esitamisel enda anonüümsust edastatud info käsitlemisel. Oma kontaktandmete edastamine annab politseile siiski võimaluse kiiremaks reageerimiseks toimunule ja võimaluse vajadusel vihje üksikasju täpsustada.

Kõhklused – kahtlused, kas toimin õigesti

On mõistetav, et Sul võivad tekkida kahtlused, kas ikka on vaja politseid teavitada, sest äkki ei ole naabrite juures toimuv midagi tõsist ja tülitad politseid asjata. Jäta see rahulikult politsei otsustada, kas sündmus vajab nende sekkumist või mitte. Sinu roll on politseid teavitada ja edastada info kuriteost.

Mõnikord takistab naabrite sekkumist ka hirm, et pärast maksab vägivallatseja politseisse teatamise eest kätte, või et politsei kutsumisega kaasneb kohustus avaldus kirjutada, kohtus tunnistada või muud seesugust. Kindlasti võid arvestada järgmiste asjaoludega:

Kuriteost mitteteatamisega suurendame kurjategijal karistamatuse tunnet, mis soodustab uute (tihtilugu juba tõsisemate) kuritegude sooritamist;
Naabri peamine roll on võimalikult kiire teavitamine. Kõik, mis puudutab toimunud kuriteo uurimist ja menetlustoiminguid, on sel hetkel teisejärguline. Tunnistamise kohustust politsei kutsumisega ei kaasne.